Tagasi

Sissejuhatus raskejõustikku

 

Raskejõustik on sportlik tegevus, mis hõlmab maadlust, judot, poksi, tõstmist ja kulturismi.

Raskejõustikualade ja teiste spordialade peamine erinevus seisneb selles, et raskejõustikualadel võisteldakse kaalukategooriates. Kergejõustikus, pallimängudes, suusatamises jne. seda ei ole. Peamised raskejõustikualad on maadlus, poks, judo, karate, klassikaline tõstmine, jõutõstmine, rammumeeste võistlused ja kulturism.

 

MAADLUS

 

Maadlus on sportlik kahevõitlus. Selles kasutatakse haardeid, seonguid ja heiteid ja selles käib kahevõitlus ilma abivahenditeta. Võisteldakse maadlustrikoos ja -saabastes sõõrjal maadlusmatil. Võistlusaeg on 3+3 minutit. Puhtaks võiduks on vaja vastane seljatada,  kusjuures see, kes puudutab maad mõlema õlaga, loetakse kaotanuks, punktivõit antakse parema tehnika ja aktiivsuse eest. Võidab see, kes suutis rohkem võtteid sooritada või oli kohtunike arvates aktiivsem. Võistlejad on jaotatud kaalukategooriate järgi. On kaks maadlemise stiili: Kreeka – Rooma maadlus ja vabamaadlus. Klassikalises maadluses tohib võtteid sooritada ainult pealtpoolt vööd, jalgade abita, vabamaadluses on lubatud võtteid rakendada kogu keha ulatuses ja kasutada ka jalgade abi.

 

JUDO

 

Jaapani keeles tähendab  „judo“ „pehme tee“. Algselt oli jaapani rahvuslik maadlus. Võisteldakse nelinurksel maadlusmatil (tatamil). Võisteldakse kaalukategooriates. Olümpialalaks sai judo 1964 aastal.  Judo võistuse eesmärgiks on heita vastane selili võimalikult suure jõuga.

Ideaalselt õnnetunud heide lõpetab võistluse ipponiga. Võistluse võib lõpetada ka tehes valuvõtteid,  mille tulemusena vastane annab alla. Kolmandaks võidu võimaluseks on sidumine, mis olenavalt  punktiseisust peab kestm,a 20 - 25 sekundit. Vähem kestnud sidumised ja osaliselt õnnestunud heited toovad punkte, millega selgub võitja, kui kumbki võistleja ei soorita ipponit.

Judos antavad hinded on juko, koka, wasari ja ippon. Ippon on kõrgeim hinne, mille sooritades on vastane kaotanud.

 

TÕSTMINE

 

Eksisteerib klassikaline tõstmine ja jõutõstmine. Klassikaline tõstmine jaguneb rebimiseks ja tõukamiseks. Jõutõstjad võistlevad jõutõmbes, kükis ja lamades surumises. Võisteldakse kaalukategooriates.

 

Rebimine, mille puhul kang tõstetakse üles ühe katkematu liigutusega.

Tõukamine, mille puhul kang tõstetakse enne rinnale ja tõugatakse seejärel pea kohale.

 

Tõste loetakse sooritatuks, kui võistleja hoiab kangi pea kohal 2 sekundit (kangi hoidmisel ajal peavad võistleja jalad olema sirged ja paralleelsed). Tõste õigsust hindavad 3 kohtuniku. Sportlane saab kummaski tõsteviisis teha 3 katset. Kui pärast kolmandat katset on võimalik rekordi ületamine, antakse veel üks katse. Tõste sooritamiseks antakse aega 3 minutit. Võistlemist alustatakse varem tellitud algraskuse tõstmisest.

 

POKS

 

Poksija võistlustele lubamise aluseks on mandaatkomisjoni läbimine, arstlik kontroll ja kaalumine. Iga vastast puudutava ja ilma võistlusmäärustiku rikkumiseta  sooritatud löögi eest saab võistleja 1 punkti. Matši lõpus selgitatakse punktide summa alusel võitja.

 

Poksija võib võidu saavutada ka:

 

1. nokautiga (poksija loetakse nokaudis olevaks, kui ta löögi tagajärjel 10 sekundi jooksul peale ringikohtuniku käskluse ”Stopp!” ei ole võimeline võistlust jätkama),

2. ilmse ülekaaluga (rohkem kui 20 punkti)

3. vastase diskvalifitseerimise tõttu

4. võistleja võimetuse tõttu jätkata võistlust (trauma tõttu)

5. vastase sekundandi loobumise tõttu võistluse jätkamisest

6. vastase mitteilmumise tõttu

7. võistluste žürii otsusega.

 

Poksimatš toimub alati ringikohtuniku osavõtul, kes koos poksijatega asub ringis. Ringikohtuniku esmaülesanne on poksija tervise ja ohutuse tagamine. Iga võistlusmäärustiku rikkumisega sooritatud löögi eest saab poksija märkuse. Kui poksija jätkab võistlusmääristiku rikkumist, teeb ringikohtunik talle hoiatuse, mille eest rikkuja vastasvõistleja saab täiendavalt 2 punkti. Juhul, kui poksija rikub jämedalt võistlusreeglid, teda diskvalifitseeritakse ja võitjaks tunnistatakse tema vastane.

Löök loetakse õigeks, kui see on sooritatud kinnastatud rusikaga ja kinda osaga, mis vastab kämbla sõrmeliigenditele. Lubatakse lüüa pea- või küljeosadele ja vööst kõrgemale kehaosadele. Keelatud on sooritada lööke peaga, käsivarrega, küünarnukkidega, lahtise kindaga, ribidesse, tagantkätt, ka selga, kuklasse, allapoole vööd ja peale ringikohtuniku käsklust ”Stopp!”

Mõlemal poksijal võib olla kaks sekundanti (abistajat). Need võivad olla treenerid või kvalifitseeritud poksijad. Mõlemad sekundandid võivad tõusta ringipoodiumile ainult raundide vaheajal ja ainult üks neist võib vaheajal olla ringis.

 

KULTURISM

 

Kulturism on samuti raskejõustiku ala, kuid kindlasti mitte traditsiooniline. Kulturismis ei hinnata jõudu ega raskust, mida sportlane tõstab, vaid keha ilu. Hinnatakse ja võrreldakse sportlaste lihasmassi suurust, lihaste proportsioone, lihaste „väljajoonistuvust“. Hea võistlusvormi kriteeriumiks on „kuiv“, kiuline (lihaskiud väljas) ja veresoontest pakatav keha. Kõik see tuleb kulturistil kohtunikele vahendada läbi hea poseerimisoskuse. Kulturismivõistlustel tuleb võistlejal läbida kolm raundi – vabaseisud, vabakava ja kohustuslikud poosid. Vabaseisud – hinnatakse võistlejaid lõdvestunud lihastega, vabakava tähendab, et võistlejad esitavad muusika saatel oma vabakava ja kohustuslikud poosid – 7 kohustuslikku poosi, mida võistlejad kõrvuti oma kaalukatekooria kulturistidega näitavad. Kõige olulisem on kolmas – kohustuslikkude pooside voor.

Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi.